воскресенье, 27 ноября 2016 г.

Laagri järeluuring

Palume laagri järeluuring täita õpilastel ja vanematel.
Tähtaeg 9.12.2016

https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdlsg-fe5MRHf7wu_QpGCXd6ik8FtyAEnoP7EFqw1eY-exZBg/viewform

Tulemused:
  • Suhtlemise oskus võõrates keeltes (inglise, vene, eesti jne) kasvas 58%; 
  • Kultuuriline teadlikkus 66%; 
  • Meeskonnatöö oskus 58%;
  • Probleemide lahendamise oskus 58%
  • Digitehnoloogia alased oskused 58% sh. 21% tõi välja, et digitaalsed oskused elus hakkama saada kasvasid väga palju. 

суббота, 26 ноября 2016 г.

Metoodilisi trikke ja nippe

Korralduslikud soovitused: 

Soovitus 1: alusta väikselt, siis kasvata asi suuremaks

Laagri korraldamine on suur ettevõtmine, milles kõige olulisemal kohal on head usaldusväärsed partnerid. Kuigi meie koostöö koolide ja kaasatud asutuste vahel oli sellisel kujul esmakordne, siis kogemused erinevate samalaadsete väiksemamahuliste asjade korraldamisel oma kooli piires on kindlasti kasulik samm, mis aitas igal koolil oma vastutusala sees paremini asju korraldada ja planeerida

Soovitus 2: kasuta suhtlemisel avatud ja kaasavaid digikanaleid

Korralda ja jaga infot partneritega. Kasuta digikanaleid, mis võimaldavad kohest suhtlust ja failide jagamist. Meie kanaliteks olid: Facebook, Skype, E-mail ja Google Drive. Kõik nägid kõike ja said kõigest osa.

Soovitus 3: jaga vastutust partneritega - igal ühel on oma roll, töötuba teha. Kombineeri töötoad päevakavasse, et oleks vastutus hajutatud

Kuigi laager oli kestvuselt pikk, siis jagasime selle korralduslikult erinevateks väikesteks alamosadeks, milles igal koolil oli oma vastutusala. Näiteks iga päev või üle päeva korraldas üks või teine kool erineva töötoa. See tähendas, et teiste kolide korraldajad said samamoodi üritust nautida. Väiksed hallatavad 1,5-2,5 tunnised blokid, mis vaheldusid toitlustuse, erinevatesse kohtadesse liikumisega andsid õpilastele palju vaheldust. Tegevused vaheldusid ka intensiivsema mõttetöö ja liigutamise või digi kasutusega.

Soovitus 4: igale murele on lahendus kui rääkida omavahel. Iga päev võta päev kokku ja mõtle, kas peaks midagi kohendama. Küsi tagasiside ka õpilastelt, kes osalevad.

Rahu, ainult rahu! Kõik on lahendatav - räägime! Küsi laagri jooksul tagasiside, siis saad asja koheselt parandada.

Soovitus 5: kuula, aruta, sõlmi kokkuleppeid ja vormista need kirjalikult ja sea need kõikidele nähtavale kohale

Laagri ajakava, kokkulepped tuleb enne kokku leppida, samamoodi tuleb läbi rääkida ootused ja eesmärgid. Siis on kõik kõikidele üheselt arusaadav. Näiteks jaga ajakava korraldajatega 2 nädalat varem; jaga eelinfot vanemate ja õpilastega samamoodi 1-2 nädalat varem; küsi vanematelt kinnitust õpilase osalemisele kirjalikult; korralda eeluuring ootuste ja hirmude kohta; jaga igale õpilasele kätte tema isiklik ajakava, mille palutel tal ka oma mobiiltelefoni pildistada; paiguta ajakava kõikidele nähtavale kohale ürituse saalis; lepi kokku reeglid ja maanda hirmud; ole avatud ja kuula! vajadusel korrigeeri tegevusi vastavalt tagasisidele.

Soovitus 6: less is more!

Ära planeeri ja korralda üle. Usalda. Igasse päeva ei tasu planeerida üle 4 tegevuse ja iga tegevus võiks kesta kuni 2 tundi. Õpilastele on vaja ka vaba aega, et sõpradega kõike toimunut arutada ja ka uute sõpradega vabamalt aega veeta.


Soovitused sotsialiseerumiseks ja lõimimiseks:

Kui laagris on koos kahe linna ja kahe eri emakeeletaustaga õpilased, siis tuleb koheselt kõik üksteisega tuttavaks teha. Selleks on palju erinevaid "icebreaker" mänge. Mida kiiremini erinevad grupid üksteisega tuttavaks saavad, seda lihtsam on laagri korraldamine. Tuleb luua sõbralik ja soe õhkkond.

Meie jagasime kogu aeg õpilasi erinevatesse rühmadesse, kus alati olid koos erineva keeleoskusega ja erinevatest kohtadest pärit õpilased. Esimestel päevadel osalesid abistajatena iga rühma juures ka õpetajad, kes suunasid õpilasi üksteisele räägitavat tõlkima ja üksteist väljendamisel aitama.

Oluline on, et kõikidel oleks tore ja kõik oleks kaasatud.

Mängud ja arutelude näiteid tutvumiseks:

Ootuste kaardistus - kõik koos - MA TAHAN LAAGRIS; MA EI TAHA LAAGRIS; MA OSKAN/MA SAAN AIDATA. Õpilased kaardistasid ära oma oskused, soovid ja hirmud. Õpilasi kaasati laagri korraldusse kui keeleeksperdid, linnatundjad, abistajad, kes pakkusid oma abi teistele, et kõikidel oleks tore olla.

Minu kott - igaüks võtab kaasa 3 asja või kirjutab need paberilehele. Grupis tutvustatakse iseennast läbi nende kolme eseme ja selgitatakse, miks just sellised esemed on välja valitud

Jagan sinuga - iga laps valib erineva värvi (lemmikvärvi). Iga laps räägib vastavalt oma valitud värvile midagi endast:

  • Jaga meiega midagi oma eilsest päevast
  • Mis sulle rõõmu pakub, mida sulle meeldib teha?
  • Mis on sinu lemmik toit ja miks, kas oskad seda ka ise valmistada
  • Mida sa teed hästi
  • Milleta sa ei saa elada
  • Räägi meile midagi oma lapsepõlvest


100 tegevust sinu elus - mis on need 100 asja, mida pead oma elus kindlasti ära tegema. Pane need kirja. Tutvusta teistele mõnda huvitavat soovi.

Ratas, mis teeb meele heaks. Iga laps saab endale papist taldriku, mis jagatakse 8-ksaks. Igale lõigule kirjutatakse midagi toredat, mis teeb tal meele heaks nt. Sõpradega suhtlemine, naermine, rula, kallistamine jne. Kui läheb laagris meel kurvaks, siis saab seda keerutada ja sealt midagi valida, mis teeb meele rõõmsaks ja mida on võimalik teha. Taldrik disainitakse ilusaks ja värviliseks.

Numbrilahing. Iga laps saab paberi ja pastaka, igale lapsele kleebitakse seljale number. Tuleb koguda niipalju numbreid kui saab x aja jooksul. Numbrit näed kellegi seinal, siis saad endale kirja panna.

четверг, 24 ноября 2016 г.

Ürituse kiire tagasiside rühmadelt




Uue meedia ja väärtuste töötuba

Muutunud uues maailmas on väga olulisel kohal privaatsus, teadlikkus digitaalsest ohutusest, olemisest maailmakodanik. Kõik see puudutab noori väga - mis on sotsiaalmeedias head ja ka mis ei ole nii hea. Me peame selles uues maailmas olema enam paindlikud, avatud ja arvestama teisega - nii erinevate rahvuste vahel kui ka lapsed täiskasvanutega ning vastupidi.

Õpilased töid näiteid ja arutlesid kuidas olla turvalisem ja kuidas seda oskust ka teistega jagada.

Pädevused:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus - teadvustada oma väärtushinnanguid;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus - teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
  • õpipädevus - analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
  • matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus - mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
  • digipädevus - kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelu.














среда, 23 ноября 2016 г.

Kultuuriõhtu - sõprusõhtu

Kultuuriõhtu on üks tore õhtu, kus iga kool oli ette valmistanud mitu eeskava.

Ehte Huminataargümnaasium etendas etenduse Naeris; Pärnu Vanalinna põhikool tutvustas oma kooli vahva digilauluga ja tantsuga; Pelgulinna Gümnaasium esitles viiulikunsti, mustkunsti ja tantsu; Pärnu Tammsaare kool tutvustas oma kooli läbi numbrite ning pani kõiki õppima vene rahvustantsu.

Kultuuriõhtule järgnes erinevate maade (Eesti ja Ameerika) rahvatantsude ja mängude õppimine tantsuõpetaja käe all. Samuti viid läbi muusikaviktoriin ning ühise kokkamise tulemuse degusteerimine.

Õhtu edendedes vaadati filme, mängi lauamänge ning tutvuti ka öise Põhja-Tallinnaga.

Pädevused:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus - austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada;
  • ettevõtlikkuspädevus - korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele









Töötoad kunstist ja söögitegemisest

Pelgulinna Gümnaasiumis toimusid erinevad töötoad.
Kõige põnevam loomulikult oli ühiskokkamise kunst.

Lähemalt ühiskokkamisest:
Valmistati erinevaid võileibu ja küpsisetorte. Saadi abi õpetajatelt kui ka kokatädidelt. Kokkamine ja kokaks saamine on kindlasti üks huvitav karjäärivalik, kui ka igapäevane vajalik oskus, et oma eluga edukamalt hakkama saada. Tegevuse käigus arenevad sotsiaalsed oskused, teineteisega arvestamine, vastutuse võtmine, lepitakse kokku toimimise mehhanismid kui ka õpitakse toiduvalmistamise hügieeni ning lõpp-produkti kaunistamist ja esitlemist.

Sai arutletud ka pere-eelarve teemal, et kui sellist asja kodus teha näiteks sünnipäevaks, et mida on vaja osta ja palju see võiks maksta.

Pädevused:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus  - väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus -  teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel:
  • õpipädevus - kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
  • suhtluspädevus -  suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada;
  • ettevõtlikkuspädevus - korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele










Aga ka trükkimine oli põnev, kuid väga keeruline:)
Sinna pääsesid ainult valitud.




Orienteerumine Tallinna vanalinnas

Peale muuseumitube toimus QR koodidega orienteerumine vanalinnas.

Eesmärgiks oli üksteist abistada ja õppida tundma linna. Nii Pärnus kui ka Tallinnas õpiti orienteerumise läbiviimiseks erinevaid äppe, mida teha kui oled eksinud, kuidas lahendada erinevaid nutikaid ülesandeid. Mõlema linna õpilased aitasid üksteist ja arvestasid üksteisega, tutvustati erinevaid kohti ja jagati kogemusi. Õpiti ka sellest, et mida teha siis kui ei Tallinna ega Pärnu õpilased ei tunne Tallinna vanalinna, kuidas küsida abi ja leida õige tee.

Pädevused:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus - tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus - austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  • enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
  • õpipädevus - suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada;
  • digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades


Siit leiab mängu küsimused:


Kaart:


Ja natuke ka pilte.





Osa pilte ja tegevusi laeti üles ka FB kogukonda, mis selleks sai loodud, et koguda õpilastelt kokku pildid: https://www.facebook.com/groups/loiming2016/

Tallinna muuseumite töötoad

Muuseumite töötoad viisid meie koole nii Kiek in de Kök kui ka Paksu Magrgareeta meremuuseumisse.

Muuseumite külastamise eesmärgiks nii Pärnus kui Tallinnas oli võrrelda erinevaid linnu, kuidas on kaitseehitised, müürid ja ajalugu säilinud mõlemas linnas. Õppida tundma, kuidas lähiriigid ja nende tegevus ajalooliselt on Eesti teket ja meie maal elavaid inimesi mõjutanud.

Kiek in de Kök toimusid jalutuskäik tornis ja õhuhäire http://linnamuuseum.ee/kok/haridusprogrammid/
Meremuuseumis aga Viikingiaja Aarded Eestis http://meremuuseum.ee/paks-margareeta/ekskursioonid/viikingiaja-aarded-eestist/

Pädevused:

  • kultuuri- ja väärtuspädevus  - tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust;
  • sotsiaalne ja kodanikupädevus - teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
  • õpipädevus - kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga;









воскресенье, 6 ноября 2016 г.

Tallinna laagri tegevused

Kaart:

23.11 Pelgulinna Gümnaasium

  • Tallinna muuseumite töötoad
  • Tallinna linnamäng (Pelgulinna G, Ehte HG korraldavad)
  • Töötuba  - kunst (Pelgulinna G)
  • Võileiva ja küpsisetortide tegemise töötuba ja konkurss
  • Kultuuriõhtu Pelgulinna Gümnaasiumis (kõik valmstavad ette eeskavad)

24.11 Ehte Humanitaargümnaasium

  • Õpilastele oluliste teemade arutelu töötuba - sotsiaameedia meie elus (Ehte G)
  • Laagri kokkuvõte (Pelgulinna G)

воскресенье, 30 октября 2016 г.

Tallinna laagripäevade planeerimine

Projektimeeskonna arutelud ja tegevus:

  • pakkumiste võtmine laagrite korraldamiseks
  • partnerite veebinarid
  • kokkulepete tegemine perekondadega, teavitamine
  • töötubadeks ettevalmistused ja harjutamine - õpilased kui ka õpetajad
  • kultuurilise õhtu eeskavade harjutamine
  • ajakava planeerimine

пятница, 21 октября 2016 г.

Neljas päev

21.10 Pärnu Tammsaare kool

Teemad: 
  • elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
  • kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
  • Projekti I osa tegevuste kokkutõmbamine - mida õppisime? (kõik koos)












Projekti pildid - koond